Veekahjustus võib tekkida väga erinevalt: pesumasina või boileri lekkest, purunenud torust, katuserikkest või väljast sisse tulnud veest. Kõige olulisem ei ole esimese asjana kuivati käivitamine, vaid tegutseda õiges järjekorras: muuta olukord ohutuks, peatada vee juurdevool, eemaldada seisev vesi ja alles siis alustada kontrollitud kuivatamist.
See artikkel käsitleb eelkõige olukorda, kus kodus on toimunud konkreetne veeavarii. Kui uputust ei ole olnud, kuid ruumi õhuniiskus püsib pikalt kõrge, vaata eraldi artiklit „Liigne niiskus kodus – põhjused ja kuidas sellest lahti saada“.
Mida teha kohe pärast veekahjustust?
Sulge vajadusel peakraan, lõpeta lekkiva seadme kasutamine või korralda ajutine parandus. Kuivatamisest pole kasu, kui vett tuleb jätkuvalt juurde.
Kui vesi on jõudnud pistikute, elektriseadmete, juhtmete või elektrikilbi lähedusse, ära kasuta märjas alas elektriseadmeid. Päästeamet soovitab üleujutusohu korral elektri välja lülitada ning hoida eemale üleujutatud elektriseadmetest ja -kaablitest.
Kui olukord on ohutu ja see ei lükka kiiret vee eemaldamist edasi, tee fotod kahjustatud pindadest ja esemetest ning võta vajadusel ühendust kindlustusega.
Väikese koguse saab kokku lappide, põrandakuivataja või Kärcher WD 6 märg-/kuivtolmuimejaga. Kui keldris või muus madalamas ruumis on juba suurem veekogus, võib olla palju kiirem kasutada uputatavat veepumpa. Välise üleujutuse või kõrge põhjavee korral ära pumpa keldrit siiski pimesi kiiresti tühjaks — vaata eraldi juhendit „Kelder vett täis – kuidas vesi välja pumbata ja kelder kuivatada?“.
Eemalda või tõsta üles märjad vaibad, kastid ja muu, mis takistab põranda või seina kuivamist. Seejärel käivita sobiv õhukuivati ja vajadusel kuivatusventilaator.
Kas tegemist on puhta või saastunud veega?
See määrab, kui palju on mõistlik ise teha. Väike puhta vee leke — näiteks värske toru- või seadmerike — on sageli kodus hallatav, kui elektriohtu ja konstruktsioonikahjustust ei ole.
Kanalisatsioonivesi, välise üleujutuse vesi või muu teadmata päritoluga vesi võib sisaldada mikroobe ja muid saasteaineid. Sellisel juhul ei tasu käsitleda olukorda tavalise kuivatustööna. CDC ja EPA soovitavad üleujutusvee puhul arvestada saastumisega ning suurema või ohtliku kahjustuse korral kasutada professionaalset abi.
Kui ruumis on juba nähtav hallitus või saastunud materjalid, ära alusta lihtsalt tugevate ventilaatoritega õhu puhumist: EPA juhib tähelepanu, et nähtava hallituse korral võivad ventilaatorid saastet ruumis laiali kanda. Esmalt tuleb hinnata ja puhastada saastunud ala.
Miks räägitakse veekahjustuse puhul 24–48 tunnist?
CDC ja EPA soovitavad märjad materjalid võimalusel puhastada, kuivatada või eemaldada 24–48 tunni jooksul, et vähendada hallituse kasvu riski. See ei tähenda, et betoon, sein või põrand peab kahe ööpäevaga täielikult lõppkuiv olema.
Praktiline mõte on teine: ära lase märjal konstruktsioonil päevadeks seisma jääda. Veeallikas, seisev vesi ja läbimärjad esemed tuleb võimalikult kiiresti kontrolli alla saada ning kuivatamine käivitada.
Milliseid seadmeid kuivatamiseks vaja on?
Veekahjustuse järel on sageli kõige tõhusam kombinatsioon õhukuivati + kuivatusventilaator. Ventilaator aitab niiskusel märjast materjalist õhku liikuda ning õhukuivati eemaldab selle ruumist. Renmo Master CDX 20 kuivatusventilaator on mõeldud just märgade põrandate, seinte ja vaipade kuivamise toetamiseks.
Milline õhukuivati valida?
Valik sõltub eelkõige ruumi suurusest ja sellest, kui suur on tegelik niiskuskoormus. Tootjate liitrites ööpäeva kohta antud näidud on nimivõimsused soodsates testitingimustes; jahedamas ja juba kuivemas ruumis koguneb vett vähem.
Master DH 732P on kompaktsem valik, mille nimivõimsus on kuni 30 l/24 h. See sobib hästi ühe ruumi ja mõõdukama niiskuskoormuse jaoks.
Ecomax 70 l/päev on Renmo suurema tootlikkusega kuivati. See on mõistlik valik suurema ruumi või suure niiskuskoormuse korral ning kondensvee saab pikemaks tööks voolikuga ära juhtida.
Kui märg on konkreetne põrand, sein või vaip, lisa kuivati juurde CDX 20 kuivatusventilaator. Kui niiske on suur ruum tervikuna ja õhk seisab, võib lisaks olla kasulik Master DF 20 tööstusventilaator.
Kas kuivatamise ajal peaks aknad lahti või kinni hoidma?
Ühte universaalset reeglit ei ole. Kui välisõhk on kuiv ja tingimused sobivad, võib tuulutamine kuivatamisele kaasa aidata. Kui väljas on soe ja väga niiske, võib avatud akendest tulla ruumi hoopis uut niiskust.
EPA soovitab niiske välisõhu korral kasutada kuivateid ja ventilaatoreid pigem kontrollitud ruumis. Praktikas tähendab see, et kondensatsioonkuivati töö ajal ei ole mõtet hoida aknaid pidevalt pärani, kui väljast tuleb niisket õhku juurde.
Kuidas seadmed paigutada?
- Jäta õhukuivati õhuvõtu- ja väljapuhkeavade ümber vaba ruumi ning ära kata seadet kinni.
- Suuna kuivatusventilaator üle märja pinna, mitte lihtsalt keset ruumi.
- Märja põranda puhul liiguta õhku piki põrandat; märja seina puhul suuna õhuvool seinale nurga alt.
- Kui kuivatus kestab pikemalt, kasuta võimalusel kuivati pidevat kondensvee äravoolu.
- Ära kasuta elektrilisi kuivatusseadmeid enne, kui elektriohutus on selge.
Kuidas aru saada, kas sein või põrand tegelikult kuivab?
Kuivati paaki kogunev vesi näitab, et seade eemaldab õhust niiskust, kuid sellest üksi ei saa järeldada, et konstruktsioon on juba kuiv.
Materjalide niiskusmõõtjaga tee mõõtmisi samades punktides ning võrdle kahjustatud ala võimalusel samalaadse kuiva pinnaga. Ühe absoluutse numbri asemel on kodustes tingimustes sageli kasulikum jälgida trendi: kas näit päevade jooksul järjepidevalt langeb.
Kui niiskus on pääsenud põranda alla, seina sisse või soojustusse, ei pruugi pinnamõõtmisest piisata. Sellisel juhul võib olla vaja konstruktsiooni avamist ja professionaalset hindamist.
Millal tuleb märg materjal eemaldada?
Poorsed materjalid võivad hoida vett enda sees ka siis, kui pind tundub juba kuiv. Erilist tähelepanu vajavad kipsplaat, soojustus, puitlaastplaat, laminaadi alus, vaipkate, pehme mööbel ja muud vett imavad materjalid.
CDC juhised märgivad, et vett imavad materjalid, mida ei ole võimalik kiiresti täielikult puhastada ja kuivatada, võivad vajada eemaldamist. Terviseamet soovitab niiskuskahjustuse algpõhjuse kõrvaldada, materjalid korralikult kuivatada ning niiskusest kahjustatud detaile vajadusel välja vahetada.
Levinud vead pärast veekahjustust
- Kuivatamisega oodatakse mitu päeva. Märja keskkonna puhul on kiirus oluline.
- Ventilaator pannakse tööle saastunud või hallitanud alal. Tugev õhuvool võib saastet levitada.
- Kasutatakse ainult ventilaatorit. See aitab aurustumisele kaasa, kuid ei eemalda niiskust ruumiõhust.
- Kasutatakse ainult kuivatit, kuigi pind on läbimärg. Märjale pinnale suunatud õhuvool võib kuivamist märgatavalt toetada.
- Vaadatakse ainult ruumi õhuniiskust. Õhk võib olla juba kuiv, kuigi konstruktsioonis on endiselt vett.
- Märg pind suletakse liiga vara. Ära värvi, paigalda uut põrandakatet ega sulge konstruktsiooni enne, kui niiskusprobleem on lahendatud.
Millal tasub kutsuda professionaal?
Ära käsitle olukorda tavalise koduse kuivatusprojektina, kui:
- vesi on jõudnud elektrisüsteemi või elektrikilbi lähedusse;
- tegemist on kanalisatsioonivee, välise üleujutusvee või muu teadmata päritoluga veega;
- kahjustus on ulatuslik või põrandad/seinaosad on deformeerunud;
- nähtav hallitus on juba tekkinud või märg ala on seisnud pikalt;
- vesi on pääsenud suletud seina-, lae- või põrandakonstruktsiooni;
- sa ei saa kindlaks teha, kuhu vesi on levinud.
Kokkuvõte: kõige olulisem on alustada kuivatamist õigesti
Veekahjustuse puhul alusta alati veeallika ja ohutuse kontrollimisest. Seejärel eemalda seisev vesi ja märjad esemed ning käivita kuivatus võimalikult kiiresti.
Tavapärase puhta vee kahjustuse puhul on kõige praktilisem kuivatuslahendus sageli õhukuivati koos kuivatusventilaatoriga. Väiksema või mõõdukama töö jaoks sobib Master DH 732P; suurema niiskuskoormuse puhul Ecomax 70 l/päev. Märja põranda või seina kuivamist aitab kiirendada Master CDX 20 kuivatusventilaator.
Ära lõpeta kuivatamist ainult selle järgi, et pind tundub käega kuiv. Jälgi muutust mõõtmistega ning kahtluse korral lase konstruktsioon professionaalil üle kontrollida.



